Aretusväärtuste nimistu on väga pikk ning võimalusi nede kasutamiseks karjaaretuses on väga palju. Seminari küsimustena tõstatas lektor baasküsimused: Mis? Kas? Kuidas? Kellele?
Kuna aretus on pikaajaline ning kestev protsess, on oluline teada, et nagu me inimestena oleme erinevad, on erinevad ka kõik veised ja farmid. Kõigil on oma eesmärk ja liikumise suund paremate tulemuste ning kiirema aretusedu poole. Tõuaretaja on kirglik saavutusvajadusega isiksus, kes kannatlikult igapäevast tööd tehes ootab oma tulemusi aastaid. Seetõttu on oluline teada märksõnu, mis ehk pisutki kiirendavad tulemusteni jõudmist. Oluline on arusaam, mida soovitakse. Aretustunnuseid on üle maailma palju, tihtipeale on sarnasel sõnal eri definitsioon, kasutusel on erinevad mõõtühikud, arvulised tähendused ja ilmnevad mitmed muud erisused. Vajalik on erinevate maade baaslehmade keskmiste väärtuste teadmised, millele siis kas lisada või mitte geneetiline võimekus.
Näide: 2015. aastal sündinud USA baaslehmade (nimetagem neid null-lehmadeks ehk võdlusbaasiks) piimatoodang on reaalselt 12 733 kg. Kui pulli geneetiline võimekus pärandada piimatoodangut on +10 kg või 100 kg jne, siis selle võimekuse saame liita baaslehmade keskmisele (vastavalt 12733 + 10 või 100 kg).
Kui palju on meil Eestis karju, kelle keskmine piimatoodang on 12 733 kg? Ehk tegelikkuses tuleb geneetiliseks võimekuseks pidadada ka karja toodang, mis jääb alla 12 733 kg. Nii on iga üksiku tunnusega. Seega on Alta pullide kasutajatel geneetiline võimekus üks suurus, Saksamaal või Eestis jm. sündinud/hinnatud pullidel aga hoopis teine suurus. Samuti on igal maal keskmised fenotüübi väärtused erinevad ja aretusväärtusi kasutatakse erineva lähenemisega. On küll võimalus, et ühe maa skaala saab teise omasse ümber kalkuleerida (MACE Interbullis), kuid see ei ole vajalik. Hea pull jääb heaks ka siis, kui valemeid ei kasuta.
Ümberarvutamine sõltub suuresti sellest, millised väärtused arvutamiseks ette antakse. Aretusväärtuste erinevustest eri maades ja eri pullidel said seminaril osalejad läbi erinevate analüüside ise kogeda. Võrreldes pullide geneetilisi ja fenotüübilisi väärtusi nii USA kui ka Eesti skaaladel, päritavust ning korrelatsioone tunnuste vahel, aga ka tunnuste tähendusi jpm., jõuti arusaamale, et parem on kasutada infot pulli sünnimaal teostatud geneetilisest hindamisest ning mitte takerduda väga peenetesse nüanssidesse (näiteks miinustesse). Samuti ei ole vajalik kõike ka Eesti skaalasse ümber arvutada. Veelkord – ei ole üdini häid ega halbu pulle, vaid kõik oleneb farmis püstitatud aretuse eesmärkidest ja süsteemsest tööst eesmärkide saavutamise suunas.
Seminari teiseks fookusteemaks oli genoomselektsioon ehk kuidas saada aretusväärtused emasloomadele. Genoomselektsioon on protsess, mille abil toimub tõu geneetiline parandamine, kasutades valikukandidaatide geneetilise potentsiaali ennustamist kogu genoomi alusel. Geenide kaudu saame teada, millist emaslooma jätta oma karja täienduseks, keda müüa, kellel kasutada suguselekteeritud spermat, kellel hoopis lihatõu oma jne. Nii saab farmer teha täpsemaid aretusotsuseid, mille tulemusena kiireneb aretusest saadav tulu, lüheneb põlvkonnaintervall ja saadakse karja kiiremini parimad lehmad.
Täna on Dimediumi Alta klientidel võimalus oma karja emasloomade (kas parimate lehmade või mullikate või kogu emasloomade populatsiooni) genotüpiseerimiseks ja nende alusel seemendusplaanide tegemiseks. Kohalolijad said vajalikku teavet, mida peavad tegema nemad ja mida Dimedium, et olulist infot saada. Kuna esimesed kliendid on proovid saatnud ja andmed on andmebaasis, siis tutvustati seminaril Neogen andmebaasi. See on programm, kuhu on koondatud kogu informatsioon (~70 erinevat tunnust ja vastust). Lisaks üksiklooma väärtustele on programmis võimalik teha olulisi analüüse ja väljatrükke.
Ära otsusta üksi! Küsi nõu ja aitame sind! Tuhat tänu kõigile seminaril osalejatele ning edukat aretust!
Tõnu Põlluäär, veiste aretuse projektijuht
516 7821
tonu.polluaar@dimedium.ee
