Anfisco väetamisprogrammi kasutamisest kartuli lehekaudsel väetamisel

29.03.2016
Taimekasvatus

Teemaveebis põllumajandus.ee oleme juba kirjutanud Eesti Taimekasvatusinstituudi Jõgeva katsekeskuses tehtud katsest, kus võrdlesime graanulväetiste ja Anfisco leheväetistega väetamist. Ilmunud on lood ka sellest, kuidas Anfisco leheväetised aitasid eelmisel aastal jõuda rekordsaakideni teravilja- ja rapsikasvatajatel ja kuidas läks Anfisco katse Aran PM maasikakasvatajalel.

Tänases loos tutvustame Anfisco leheväetiste katset, mis viidi läbi Eesti ühe suurema kartulikasvataja Kalle Hamburgi talus Raplamaal Inglistes.

 

Teemaveebis põllumajandus.ee oleme juba kirjutanud Eesti Taimekasvatusinstituudi Jõgeva katsekeskuses tehtud katsest, kus võrdlesime graanulväetiste ja Anfisco leheväetistega väetamist. Ilmunud on lood ka sellest, kuidas Anfisco leheväetised aitasid eelmisel aastal jõuda rekordsaakideni teravilja- ja rapsikasvatajatel ja kuidas läks Anfisco katse Aran PM maasikakasvatajalel.

Tänases loos tutvustame Anfisco leheväetiste katset, mis viidi läbi Eesti ühe suurema kartulikasvataja Kalle Hamburgi talus Raplamaal Inglistes.

 

Kartuli väetamise eripärast

Kartuli väetamine erineb oluliselt teraviljade ja teiste kultuuride väetamisest. Selle põhjuseks on kartuli nõrk juurekava, mis paikneb põhiliselt künnikihis ja laieneb külgsuunas kuni 35 cm. Kartuli põhiväetamiseks kasutatakse granuleeritud mineraalväetisi, mida taimed omastavad lahustunud kujul. Kui mullas on vähe niiskust, on toitainete omastamine häiritud. Viimastel aastatel on kevaded olnud jahedad ning sademetevaesed. See on põhjustanud taimedel stressi kasvu algperioodil, ka suve teisel poolel on üsna sagedased pikemad põuaperioodid. Ebasoodsate kasvutingimuste tõttu on kartulitaimed stressis, toitainete omastamaine on häiritud ja taimede kasv ning areng on kas pidurdunud või isegi seiskunud.

 

Anfisco väetamisprogrammi kasutamine

Kartuli tootmiskatses Kalle Hamburgi talus Inglistes selgitati granuleeritud väetiste ja lehekaudse väetamise mõju ja koosmõju mugulasaagi suurusele ning kvaliteedile. Lehekaudsel väetamisel kasutati Anfisco kartuli väetamisprogrammi, mille kohaselt pritsiti taimi erinevate vedel- ja veeslahustuvate pulberleheväetistega.

Katses kasutati nelja sorti: nendest kaks sorti väga varajast sorti (’Flavia’ ja ’Princess’) ning kaht  säilitussorti (’Red River’ ja ’Campina’). Kaks sorti on paljumugulalised, neist üks varajane ja üks säilitussort. Sordid olid valitud erinevad toitainete omastamise järgi.

Kartulisortide pind põldkatses oli tavapärasest suurem, sest katsetööd toimusid kaasajastatud tehnoloogiaga. Katsepinnad hektarites jäid 0,6 ja 1,6 ha vahemikku.

 

Leheväetiste valik vastavalt kartulitaimede kasvufaasile

Kartulitaimede tärkamise ja pealsete arengu faasis on väga olulised lämmastik ja fosfor. Fosforit vajatakse juurekava arenguks, sellega tagatakse taimede kiirem juurdumine ja see läbi ka toitainete parem kättesaadavus ning varasem toitainete omastamine mullast.

Tärkamise järel pritsiti taimi Anfisco väetisprogrammi järgi kahel korral Anfisco ManPhosiga (P 26,84), kuhu fosfori paremaks omastamiseks oli lisatud magneesiumi ja molübdeeni. Lehekaudelt väetati ka lämmastikuga N-34 l/ha, soodustamaks taimiku arengut fotosünteesi efektiivsemaks toimimiseks.

Pealsete kasvu jätkumisel ja mugulaalgete tekkimisel kasutati Anfisco CalBor (Ca 8,4, B 0,25%) ning Anfisco Max-DKP mugulate kasvu soodustamiseks ja seenhaigustele vastupidavuse suurendamiseks.

Mugulate kasvamise järgus on tähtsad fosfor ja kaalium. Neist esimene soodustab tärklise moodustumist ja teine tärklisesisalduse suurenemist mugulates.

Mugulasaagi kvaliteeti aitab parandada toitainete täielikum talletumine pealsetest mugulatesse, kusjuures kaalium siirdub vartest mugulatesse kuni kasvuperioodi lõpuni. Seega on kasvuaegsete haiguste tõrje vajalik ka enne koristusperioodi. Kasutati veeslahustuvat pulberleheväetist (12-12-36 + mikroelemendid) kahel korral ? 10 kg ha-1. Mugulasaagi kvaliteedikindlustamiseks 10 l ha KTC.

Mugulasaak ja fraktsioonilisus määrati Inglistes kaalumise ja fraktsioneerimise teel. Kvaliteedinäitajad määrati Põllumajandusuuringute Keskuse laborites ja Terviseameti Kesklaboris.
 

tabel.jpg

Väga varajase sordi ‘Flavia’ väetamisel NPK 50% oli mugulate moodustumine ja areng kiirem ning pesa ühtlasem kui väetamisel NPK 100%. Ka oli kaubanduslike mugulate (> 45 mm) fraktsioon 32% suurem.

’Princessi’ saagikus oli sortidest kõrgem põhiväetamisel ja väiksem 2,2 t ha-1 lehekaudsel väetamisel variandis NPK 70%. Sortide ’Red Riveri’ ja ’Campina’ saagikus oli leheväetiste kasutamisel suurem 3,4- 10,4 t ha-1. ’Campina’ väetamisel variandis NPK 70% oli >45 mm mugulate protsentuaalne osatähtsus 2,4% väiksem kui variandis NPK 100%.

Kõrgema kuivainesisaldusega oli sortidest ’Red River’ variandis NPK 70%, kusjuures lehekaudne väetamine suurendas antud katses kuivainesisaldust.

Lisaks väetamisele avaldab kuivainesisaldusele mõju kasvuperioodi pikkus jt tegurid.

Kartuli kvaliteeti mõjutavatest teguritest on oluline osa tema keemilisel koostisel. Kvaliteeti mõjutavad enam tärklise- ja suhkrutesisaldus. Väga tähtis on ka C-vitamiini ning kaaliumisisaldus.

Antud katses uuriti väetamise mõju tärklisesisaldusele ja -saagile. Selgus, et lehekaudne väetamine suurendas oluliselt tärklisesisaldust kõigil sortidel.

C-vitamiini sisaldus oli lehekaudsel väetamisel NPK 70% ’Red River’il ja ’Campina’l kõrgem kui ainult granuleeritud väetiste kasutamise variandis. Redutseerivate suhkrutesisalduses ei olnud erinevust. Analüüsi tulemustest selgus, et mugulate kuivaines oli kaaliumi 1,70- 2,14%.

 

Kokkuvõte ja järeldused

Mineraalväetiste kasutamine on efektiivsem, kui osa väetistest antakse kasvuajal lehetede kaudu juurde. See tagab ühtlasema ja vajaduspõhisema toitainete omastamise ja keskkonnasäästlikuma tootmise.

Väetistega mulda viidud toitainete kogused peaksid katma saagiga ära viidud koguseid, siis ei vaesu muld taimedele omastatavatest toitainetest. Mitmete aastate sügisesed lausvihmad on põhjustanud muldade toitainelise vaesumise; eriti on puudus kaaliumist.

Fosfori puudusele oli iseloomulik kasvu pidurdumine noorematel taimedel jaheda kevade tõttu. Vaatamata sertifitseeritud ja eelidandatud seemnekartuli kasutamisele oli kontrollvariandi taimede tärkamine ja taimiku ühtlustumine aeglane. Lehekaudsel väetamisel ManfPhosiga oli taimiku ühtlustumine kiirem.

Kartuli kasvatamisel tuleb arvestada seda, et väetamine erineb oluliselt teraviljade jt kultuuride väetamisest, sest kuni mugulakasvu lõpuni kasutatakse pealsetesse talletunud toitaineid. Selletõttu

on oluline hoida taimik võimalikult kaua tervena. Kartuli-lehemädaniku lööbimisel katkeb pealsetest toitainete liikumine mugulatesse ning saak väheneb.

Anfisco katses õnnestus taimik hoida lehemädanikuvaba ja suhteliselt hiline lehekaudne väetamine oli efektiivne eriti kvaliteedi tagamisel.

Granuleeritud väetiste osaline asendamine (kuni 20%) lehekaudse väetamisega võib osutuda üsna perspektiivseks. Osaline väetamine lehekaudsel pritsimisel võimaldab reguleerida mugulasaagi fraktsioonilisust.

 

Kalle Hamburg, taluperemees, MTÜ Eesti Kartul juhatuse esimees
Luule Tartlan, Eesti Maaviljeluse Instituudi kartuliteadlane