Bioturvalisus

Bioturvalisus vasikalaudas

Bioturvalisusel on üks eesmärk - vähendada haiguste levikut.  

Loomakasvatuses võivad haigused levida loomalt loomale, grupist gruppi, laudast lauta ja riigist riiki, loomalt inimesele ja vastupidi. Biovektorite teel või söödaga. Veega, aerosoolina  või otsekontaktiga. Viiruste, bakterite, algloomade, ainuraksete parasiitide, prioonide või selgrootute põhjustatuna. 

Nagu eelnevast võib lugeda, ei ole bioohutuse saavutamine ja säilitamine laudas kerge ülesanne, sest võimalikke muutujaid näib olevat lõputult. Poegmislaut vastsündinud vasikate ja väsinud emadega näib sobiv kõikvõimalike haiguste levikuks ja seda see ka on. Just seepärast on poegimislauda biohutus niivõrd oluline esmajärjekorras paika saada. Peamiselt läbi parema hügieeni ja õigete töövõtete, on võimalik vähendada haiguste levikut poegimislauda loomadele, vähendades seeläbi nende haigestumist ning suremust.  

Kinnis- ja poegimiseelne periood tiinel lehmal

Pidamistingimuste hügieen - asemed peavad olema kuivad ja puhtad, eriti kui kinnijätmisel ei kasutata kinnijätu vahasid - keratiinist nisakorgi teke võib võtta kuni 16 päeva ja selle aja jooksul võivad lehmad saada keskkondlike patogeenide tekitatud mastiidi. Joogivesi peab olema puhas ja jooturid/vannid olema regulaarselt puhastatud. 

Regulaarne sõradeso - kinnised loomad kiputakse ära unustama ja nakkuslik mortellaro saab sel ajal jõudsalt nii keskkonnas kui looma jalgadel paljuneda. Poegimise lähenedes, kui looma loomulik immuunsus erinevate stressorite toimel langeb, saavad ka jalahaigused ägeneda ning parem on neid regulaarse vannitamisega ennetada. Lonkav loom langetab toodangut ning eriti laktatsiooni alguse kõrge toodangu perioodis me seda ei soovi. 

Poegimine 

• Poegimisala tuleks ideaalis iga poegija järel allapanust tühjendada, pesta ja desotada. Selle paremaks korraldamiseks peaks iga poegija olema poegimiseks eraldi aias.  
• Kuni nädala vanuste vasikate kõhulahtisuse tekitajad E.coli, koronaviirus, rotaviirus ja krüptosporidioos nakatavad vastsündinu juba poegimisalal, kui vasikas puutub kokku ema või teiste täiskasvanute roojaga. 
• Raske poegimise korral peab poegimisabi olema tehtud võimalikult puhtalt, et vähendada lehmal metriidi tekkimise ohtu. Enne abistamist tuleb pesta lehma häbeme piirkond ja abistaja käed ning desotada poegimisabi nöörid. Võimalikult puhas abistamine ja rohke puhas libestusgeel aitab vähendada tuperebendite, vaginiidi ja metriidi tekkimise tõenäosust.
• Vastsündinud vasika nabadeso tuleb teha võimalikult kiiresti, et vähendada vasikal koliseptitseemia ja nabapõletiku tekkimise ohtu. Kogu nabaväät peab olema desoainega korralikult kaetud, kuid kõige olulisem on katta nabaväädi lahtine ots.

Vasika boks

• Boks peaks olema lihtsalt puhastatav ja mittepoorsest kergest materjalist. Soovitavalt võiks boks olla lahtivõetav või kergesti teisaldatav, et seda saaks pesta vasikaludast väljas või vasikatest kaugemal.  
• Pesu- ja desovahendeid tuleb kasutada vastavalt kasutusjuhenditele, piisavalt tugevas kontsentratsioonis ning piisavalt pika kontaktajaga, et saavutada tootja lubatud efekt.   
• Eelista tuleks vahutavaid pesu- ja desoaineid, mis võimaldavad vertikaalsetele pindadele pikema kokkupuuteaja vahendiga. 

Pestud boksid peavad enne desotamist olema korralikult kuivanud, vältimaks desolahuse lahjenemist märjal pinnal oleva veega.

• Eemalda boksist lahtine materjal: jooginõud ja künad/ämbrid lähevad boksiga samaaegselt pesemisse ja desosse. Eemalda allpanu ja kõik, mis on vasikaga kokkupuutes olnud - ka boksi põrand, kui see on eemaldatav. 
• Eelpesu: eemalda survepesuriga boksi seintelt ja põrandalt mustus ja sõnnik. Kata vahutava pesuainega kõik pinnad ning lase sel seista 30 minutit (jälgi oma pesuaine instruktsioone).
• Kasuta survepesurit, et puhastada pinnad pesuainest ja lahtiligunenud mustusest.
• Lase pindadel täielikult kuivada.
• Desinfitseeri pinnad laiatoimelise desoainega, mis lisaks bakteritele ja viirustele toimib ka parasiitidele. Katma peab kõik pinnad (vahu puhul on seda visuaalselt parem jälgida + toimub efektiivsem vertikaalsete seinte katmine). Lase toimida vähemalt 2h (jälgi oma desoaine intruktsioone).
• Bokse ei loputata desoainest.
• Künade ja veeämbrite pesu ja deso järel on soovitatav need külma puhta veega loputada.

Kasutatav allapanu boksis või grupisulus peab olema puhas, kuiv ja piisavalt paksu kihina. Allapanu peaks kogu vasika sellel elamise jooksul hoidma võimalikult puhtana. Võimalik on jooksvalt lisada sinna niiskust siduvaid kuivdesoaineid või uuema variandina probiootilisi allapanu lisandeid.

Ternes 

• Ternese kogumine peab käima puhtalt sõltumata selle tegemise viisist - lüpsiplatsil, poegimisaias kannuga või käsitsi. Oluline on korralik eel- ja järeldeso, saamaks võimalikult puhas ternes ning vähendamaks mastiidi tekke riski.  
• Ternese kvaliteeti tuleb regulaarselt mõõta ja salvestada. Säilitatavad ternesed (jahutatud või sügavkülmutatud kujul) peavad olema korrektselt märgistatud vähemalt võtmise kuupäeva ja kvaliteedi tulemusega, soovitavalt ka lehma numbi/nimega. 
• Kui ternest ei joodeta vasikale kohe, siis tuleb see võimalikult kiiresti jahutada, et vältida bakterite paljunemist piimas. Väiksemad kogused jahtuvad kiiremini.  
• Ternese võtmiseks ja/või säilitamiseks mõeldud anumad peavad kasutamisel olema puhtad ja kuivad. Anumad tuleb pesta sooja vee ja rasva eemaldava pesuvahendiga enne ja pärast anuma kasutamist. Ühekordseid ternesekotte ei tohi korduvalt kasutada - neid ei saa pesemisega kunagi täiesti puhtaks, mistõttu võib sinna sisse jääda bakterite koldeid ning osad kotid kaotavad sulatamisprotsessi käigus bakteritevastase barjääri toime.
• Ternese pastöriseerimine on vajalik juhul, kui probleemiks on ternese baterite arv või teatud piimaga levivate haigustekitajate esinemine (pastöriseerimine hävitab E. coli, S. enteritidis, Mycoplasma bovis, Mycobacterium avium subsp. paratuberculosis´e). Ternese bakterite arv alla 10 000 on ideaalne, alla 100 000 veel vastuvõetav.

Piimapulber

• Piimapulbrite kotte tuleb säilitada jahedas ja kuivas kohas. Poolikud avatud kotid peavad olema võimalikult tihkelt uuesti suletud või valatud ümber suletavasse puhtasse ja kuiva nõusse, nt kaanega ämbrisse. Kotid peaksid olema ladustatud nii, et sellele ei pääseks ligi koduloomad, närilised, linnud, putukad ja muud kahjurid, kes suudaksid kotte lõhkuda ja selle sisu saastada.  
• Piimapulbreid, nagu ka muid loomasöötasid, tuleb ladustada kemikaalidest ja muudest loomasööda puhul keelatud toodetest eraldi. Ladustamise asukoha valimisel peaks jälgima inimeste ja masinate liikumisteid, et vältida ristsaastumist vasikalauta liikuva masina ning muude territooriumil liikuvate masinate ja inimestega.

Sondide, lutipudelite ja piimaämbrite pesu ja deso

Igal vasikal peab joomiseks olema oma ämber või lutipudel. Enne järgmisel vasikal kasutamist peab see olema korralikult pestud ja desotatud.

Piimaämbrite puhastamine: 

1. Kasuta kummikindaid 
2. Esmalt loputa ämbrit leige vee ja harjaga. Liiga kuum vesi põhjustab piimas molekulide lagunemist ning kleepumist ämbri seinale ja soodustab biofilmi moodustamist.  
3. Keera ämbri küljest lahti lutt ja võta see eraldi osadeks. 
4. Sega eraldi ämbrisse +60°C vesi ning aluseline pesuaine (pH 11-12).
5. Pane lahtivõetud luti osad aluselise pesuainega sooja vette 30 minutiks ligunema. Vee temperatuuri peaks hoidma ja mitte lasta sel jahtuda - juba lahti ligunenud mustus võib külmemas vees uuesti pindadele kinnituda. 
6. Pese lutiämber soojas aluselise pesuainega vees korralikult harjaga. Kasuta joogipudelitel ja sondidel spetsiaalseid harju, et raskesti ligipääsetavate kohtadeni ulatuda. 
7. Loputa ämber külma puhta veega. 
8. Sega eraldi ämbrisse külm vesi happelise pesuvahendiga/klooriga (pH 2-3). 
9. Pese ämber harjaga külmas happlise pesuvahendiga vees. 
10. Loputa ämber puhta külma veega.
11. Loputa külma puhta veega luti osad, mis ligunesid soojas aluselise pesuainega vees.
12. Pane ämber ja luti osad kuivama. Täielik kuivamine pidurdab bakterite kasvu nende pinnal. 
13. Säilita ämbreid ja lahtivõetud luti osasid kuivas puhtas kohas.
14. Vahetult enne kasutamist loputa ämber sooja puhta veega.

Automaatsed pudelite pesusüsteemid aitavad saavutada stabiilselt head tulemust ning inimlike vigade risk väheneb. 

Piimatakso puhastamine

Piimatakso mahuti ning voolikusüsteem tuleb puhastada peale igat kasutust. Puhastamisel kasutatakse puhastamise lihtsustamiseks piimatakso enda funktsioone.

Ettevaatust! Piimataksot ei tohi kunagi panna pesema tühjalt. See võib kahjustada soojendajat ja agitaatorit.

Urbani piimatakso puhastamine:

• Pese külma veega seintelt ja agitaatorilt piim. Lase must vesi väljavooluavast täielikult välja.  
• Täida mahuti uuesti külma veega agitaatori propelleri poole kõrguseni ning vajadusel lisa pesuaine (piimapulbri jootmisel igal 6. puhastamisel, täispiima jootmisel igal 4. puhastamisel). 
• Käivita soojendus ning segaja ning lase temperatuuril tõusta vajaliku kõrguseni. 
• Õige temperatuuri juures keera agitaator suuremale kiirusele. Kui seinad on väga mustad, peata segamine ja puhasta harjaga määrdunud pinnad. Käivita segamine uuesti. 
• Peale 5 min käimist lase vesi mahutist väljavooluava kaudu täielikult välja.
• Loputa mahuti 1-2 korda puhta veega.

Urbani ammede puhastamine

• Automaatsed loputustsüklid pesevad teatud amme osad korduvalt päeva jooksul, kuid siiski on vaja käsitsi puhatamist, tagamaks amme õige töö ning vasikate tervis. Automaatpesu korrektseks töötamiseks peavad aluselised ja happelised pesuvahendid olema õigete sissevõtuvoolikutega ühendatud ning pesuvahendite kulu tuleb jooksvalt kord nädalas jälgida ning vajadusel täita.
• Automaatsete pesutsüklite järel kontrolli segamisnõu puhtust ja läbipaistvate voolikute sisu. Kui peale pesu on neil endiselt näha määrdumist, siis tuleb need käsitisi pesta või voolikud vajadusel välja vahetada.
• 1-2x päevas tuleb kontrollida piimapulbri nõud (pulbri täituvust) sõltuvalt joodetavate vasikate hulgast. Iga kord vaata üle servade alused ja nurgad, kuhu võib koguneda hallitust või niiskusega kleepunud pulbrit. Urbani amm kruvib piimapulbri horisontaalselt ning sellel pole probleemi pulbri väljutamise ava piimapulbri niiskumisest põhjustatud ummistumisega.
• 1-2x päevas tuleb vahetada amme lutid. Kasutatud lutt tuleb põhjalikult pesuvahendiga pesta, loputada ja lasta sel korralikult kuivada. Lutte tuleb iga kord kontrollida pragude ja teiste kahjustuste suhtes, et need õigeaegselt välja vahetada. Lisaks lutile pese ammes lutti ümbritsevad seinad, millega vasika nina kokku puutub, ning lutti kinnitav kübarmutter. 
• Veefiltri puhastamine tagab ammes kasutatava vee kvaliteedi ning seda tuleb kontrollida ja vajadusel puhastada iga kuu.  
• Kord aastas tuleks asendada kogu voolikute komplekt. 

Joogivesi

• Loomade jootmiseks kasutatav vesi peab olema puhas ja värske. Koliformide hulk peaks jääma alla 1PMÜ/100ml, üle selle minnes võib vasikatel tekkida kõhulahtisus. Kõrge raua sisaldus võib mõjutada vee maitset. Vee kvaliteeti võiks kontrollida iga 6 kuu tagant.  
• Ämbrite ja jooturite puhastamine peab olema regulaarne ja hõlmama kindlasti mehhaanilist puhastamist biofilmide eemaldamiseks. Ämbrid saab pesta pesuvahendi ja harjaga ning loputada puhta veega.
• Aedades fikseeritud jooturite puhastamisel tuleb mehhaaniliselt harjata jooturi siseseinad ning lükata või lasta välja määrdunud pesuvesi.

Kahjurite tõrje

• Tarastatud laudaümbrus hoiab eemal koerad, kassid, metsloomad.  
• Puhtuse hoidmine laoruumides, loomaruumides ja piimaruumides aitab vältida kahjuritele toiduks sobivate materjalide vedelema jäämist ja seeläbi kahjurite populatsiooni kasvatamist (hiired, rotid, prussakad, varblased jne). 
• Kärbeste probleem on suviti vasikalutades ulatuslik. Nende vastu tuleb võidelda nii vastse kui ka täiskasvanu staadiumis. Puhta ja kuiva allapanu hoidmine vasikalaudas aitab sellele pingutusele tugevalt kaasa.

Väline bioturvalisus

• Farmi teenindav personal ja külastajad või nende riided ja töövahendid võivad olla nakkushaiguste farmi sattumise või sealt väljaviimise allikaks. Samuti võivad nad nakatuda farmis esinevate zoonoossete haigustekitajatega.  
• Külalistele peab tutvustama farmi bioturvalisuse reegleid enne farmi sisenemist ning kõik farmi töötajad peavad nendega kursis olema ning neid täitma.

LOS - Line of Separation 

Kuna poegimislaut/vasikalaut on täidetud valdavalt immuunkompromiteeritud loomadega, võiks seda lauda osa käsitleda eraldi puhtama alana laudakompleksis ja panna paika sellele oma eralduspiirid. 

Kui poegimislaudas on lehmad ja vasikad koos, peaks vasikate ala olema eraldi piiritletud. Sinna sisenedes on nõutud jalanõude ja käte puhastus, soovitavalt võiks puhtad (ühekordsed) riided peale panna. Sellisesse lauta sisenedes on nt lauda uksel pesemise võimalused ja puhtamale vasikate alale sisendes pesu+deso. 

Kuna vasikalaudas on olulisem vältida haiguste sissetoomist, siis sisenejate pesu/deso on olulisem kui väljujate oma. See kehtib nii sisenevate inimeste kui loomade kohta (nt ettesöötmisele tulevatele loomadele võiks teha sõravanni kuuri enne sisenemist, kui laudal on mortellaro probleem).

Külalised 

• Parkla, kuhu külalised võivad parkida, peab olema selgelt tähistatud. 
• Külastus peab olema eelnevalt kokku lepitud. Kokkuleppeta saabunud külaline peab laudale lähenedes kergesti leidma info, kuidas ja kellega sisenemise asjus kontakteeruda. 
• Peasissekäik peab olema selgelt märgistatud. Sisenemine käib ainult sealt. 
• Külalised tuleb nende farmi tulles ja farmist lahkudes ettenähtud vihikusse registreerida. 
• Külaline, kes on viimase 48 tunni sees viibinud välismaal või on külastanud samal päeval teist farmi, ei tohi siseneda. 
• Sisenedes desinfitseeritakse peasissekäigus jalanõud ja käed. 
• Farmi vastutus on võimaldada külalisele ühekordselt kasutatav kaitseriietus ja jalanõud. 
• Enne loomaruumidesse sisenemist tuleb pesta ja desinfitseerida käed, kanda kummikindaid. 
• Kõik külalise tööriistad ja seadmed, mis loomadega või söödaga kokku puutuvad, tuleb desinfitseerida enne farmi sisenemist ja pärast sealt lahkumist.  
• Külalised liiguvad farmis ringi ainult koos farmitöötajaga, ei puutu ega sööda loomi, ei kõnni söödalaval ega sõnnikukäigus. 
• Külalistega ei tohiks külastada haigete loomade gruppi, poegimisosakonda ega vastsündinud vasikaid. 
• Käte määrdumisel tuleb need pesta ja desinfitseerida, kummikinnaste puhul need vahetada. 
• Külalist tuleb instrueerida farmis olles mitte puudutama oma näopiirkonda, seda aitab hästi takistada ühekordse maski kasutamine. 
• Farmist lahkumisel tuleb pesta ja desinfitseerida käed. 

Lauda töötajad

• Sisse- ja väljapääsud peaksid olema piiratud miinimumini, et liikumine toimuks ainult läbi kindlate kohtade, isegi kui hoonel on sissepääse rohkem. Harvakasutatavad sisse/väljapääsud võiksid olla märgistatud teabega, et sealtkaudu sisenemist ei toimu.
• Vasikalauda töötaja liikumine mujale lauta ning mujal laudas töötavate tööliste sattumine vasikalauta peaks olema minimaalne. Lauda töötajal peaks olema laudas töötamiseks eraldi komplekt riideid ning jalanõusid, millega lauda territooriumil väljaspoole ei minda.
• Vasikalauda tööriistad peaks olema kasutuses ainult seal laudas. Tööriistad peavad selleks olema selgelt märgistatud. Kärudega poegimisalalt liikudes vasikate puhtale alale peaks käru rattad enne sisenemist desotama. Käru sisu pesemine peab toimuma vasikaalalt väljas.

Töötajate rutiinid

• Regulaarne koolitamine on ülioluline tagamaks, et tööde tegemise viis, järjekord ja aeg on ka erinevate vahetuste puhul sarnane. Vasikate ja lehmade jaoks on pidevad muutused stressi allikaks. Tööde tegemise järjekord peaks alati algama tervetest vasikatest liikumisega nooremate poolt vanemate poole. Haiged loomad jäävad viimaseks ja sealgi toimub liikumine noorte poolt vanemate poole. 
• Korralikult läbimõeldud tööde tegemise järjekord aitab lisaks bioohutuse tõstmisele hoida kokku ka töötaja aega ning energiat.

Traktorite liikumisteed

• Traktorite liikumisteed (söötmisel) ei tohiks ristuda inimeste liikumisteedega. Väljast ratastega toodud võimalikud haigustekitajad kanduvad inimeste saabastele ja sealt edasi vasikatele, eriti boksi sisse minnes. 
• Traktoritega sõnniku väljalükkamisel peaks lükkamist alustama nooremate loomade poolt vanemate suunas, et mitte lükata nt parasiitide munadega nakatunud allapanu nooremate alale.
• Sööda lükkamiseks mõeldud väiksematel traktoritel, millega manööverdatakse laudas suuremal alal, peaks enne sisenemist pesema ja desotama rataste kummid ning sööda lükkamise kopa (näiteks võivad roojased lüpsilemineku rajad ristuda söögi ettelükkamisega).