SMART START pakub vasikakasvatuse terviklikku lahendust ja keskendub tervete, kiirelt kasvavate ja tugevateks loomadeks arenevate vasikate toetamisele.
Tutvu SMART START vasikakontseptsiooniga
SMART START – terviklik lähenemine vasikakasvatusele
SMART START koondab endas 9 olulist teemagruppi, mis käsitlevad vasikate kasvatamise erinevaid külgi. Teemade uurimiseks külasta Smart Start kodulehte ja klõpsa vastaval ikoonil.
1. Ternes
Ternespiim on hädavajalik toit vastsündinud vasikatele, pakkudes vajalikke antikehi, mis aitavad neil välja arendada immuunsüsteemi.
Ternespiim sisaldab hormoone ja kasvufaktoreid, mis toetavad nii füüsilist kui ka kognitiivset arengut. Uuringud on näidanud, et vasikad, kes saavad piisavalt ternespiima, on tervemad ja kasvavad kiiremini kui need, kes ei saa piisavalt esmast piima. Lisaks aitab ternespiim vähendada hilisemat haigestumist, parandades seeläbi vasika ellujäämisvõimalusi ja tulevast tootlikkust. Ternespiim aitab kaasa ka vasika seedekulgla arengule, võimaldades neil tulevikus paremini toitaineid omastada. Seega on ternespiim mitte ainult elupäästev esmane toit, vaid ka pikaajalise tervise ja elujõulisuse alustala vasikatele. Pikemas perspektiivis mõjutab piisav kogus ja kvaliteetsee ternespiima saamine vasika tervist ja produktiivsust terve tema eluea jooksul.
Ternese jootmine esimesel elupäeval
Ternese jootmine esimesel elupäeval on kriitilise tähtsusega, et tagada vasikale vajalikud antikehad ja toitaineid, mis aitavad kaitsta teda haiguste eest ja toetada tervet arengut. Siin on peamised sammud ja soovitused ternese jootmise kohta:
Esimene ternes:
Aeg: vasikas peaks saama esimese ternese 2 tunni jooksul pärast sündi. See on aeg, mil tema seedesüsteem on kõige vastuvõtlikum antikehade imendumisele. Vastsündinu vasika energiavarud on piiratud: glükogeenist piisab ainult 3 tunniks, rasvavarudest 12 tunniks. Väliskeskkonnaga kohanemine (kehatemperatuuri reguleerimine) vajab samuti lisaenergiat.
Kogus: esimese söötmise ajal peaks vasikas saama umbes 10% oma kehamassist ternest (näiteks 40 kg vasika puhul 4 liitrit).
Teine söötmine:
Aeg: teine ternese söötmine peaks toimuma 6-8 tunni jooksul pärast sündi.
Kogus: teisel söötmisel on soovitatav anda veel 5 % kehakaalust 2–3 liitrit ternest.
Kvaliteetne ternes:
Ternes peaks olema kõrge kvaliteediga (nagu eelnevalt kirjeldatud), mis tähendab, et sellel on kõrge IgG kontsentratsioon ja see on madala bakteriaalse saastatusega.
Kvaliteetne ternes = >25% brix (parim 30% brix) antikehade sisaldus >50g/L IgG
Ternes, mille koliformide arv on alla 100 kolooniaid moodustava ühiku milliliitris (CFU/ml), peetakse üldiselt heaks ja ohutuks jootmiseks.
Jootmine:
Pudel või sondeerimine: vasikale võib ternest anda pudeli kaudu või vajadusel sondeerimise teel. Kui vasikas ei suuda imeda, tuleb kasutada sondi.
Temperatuur: ternes tuleks soojendada kehatemperatuurini (umbes 38–40°C).
Hügieen:
Puhas varustus: kõik jootmiseks kasutatavad seadmed (pudelid, lutid, sondid) peavad olema puhtad ja desinfitseeritud, et vältida võimalikku nakatumist.
Jälgimine:
Pärast ternese andmist on oluline jälgida vasika tervislikku seisundit ja veenduda, et ta on aktiivne ja elujõuline.
Ternespiima õigeaegne ja õige koguse jootmine on ülioluline vasika immuunsüsteemi ja üldise tervise seisukohalt.
- Miks on ternese kvaliteeti vaja mõõta?
- Millal on vaja ternest asendada?
- Millal on vaja ternest rikastada?
- Kuidas ternest hoiustada ja säilitada?
- Ternese jootmise kontrollpunktid
