Sümpoosioni avas Dimediumi nõukogu esimees Kadri Kullman, kes tõdes, et kiirelt muutuvas ühiskonnas ei jäägi inimesel muud üle, kui muutustega tempot hoida. Kullman meenutas aegu, kui täna nii tavalised mugavused panid ahhetama. Võib vast üsna kindlalt oletada, et kümne aasta pärast tunduvad tänased imed juba sama argisena kui näiteks automaatne autoaken täna. Terve talupojamõistuse säilitamine tuleb muidugi alati kasuks ja enne uue digividina järele haaramist võiks võtta hetkel, et selle vajalikkuse, jalajälje ja tagajärgede üle mõtiskleda. Kui ühiste ürituste alguses palutakse enamasti telefonid välja lülitada, palus Kullman need külalistel, vastupidi, taskust välja võtta ja veenduda, et kõik on Interneti vahendusel maailmaga ühenduses.
Esimese ühise digiharjutusena joonistasid sümpoosioni külalised oma nutitelefonide abil pildi sõnadest ja mõtetest, mis neile enim Dimediumiga seostuvad.
Päeva peaesineja oli elupõline veisekasvataja Wiebe Dijkstra, 3200-pealise karja ja 50 töötajaga Rockland Dairy LLC piimafarmi juht Ameerika Ühendriikidest Wisconsinist. Dijkstra motoks on, et tema ei hoolitse mitte lehmade, vaid lehmad tema ja tema inimeste eest.
Wiebe Dijkstra andis ülevaate, kuidas käib töö Wisconsini piimafarmis ja milliseid digilahendusi ja automatiseerimist ta läbi oma kogemuste on pidanud vajalikuks farmi valida. Dijkstra soovitas enne tehnoloogia kasutusele võttu hoolikalt läbi mõelda, miks me tehnoloogiat vajame, kellele seda peamiselt vaja on, millist eesmärki tehnoloogilised seadmed aitavad farmis saavutada ning kuidas seadmete kasutuselevõtuga alustada? Kindlasti ei tohiks unustada seadmete hooldamist.
Noorkarjakasvatuses peab Dijkstra väga oluliseks loomade sagedasemat kaalumist erinevates arenguetappides. Hoides noorkarja tervisel, kasvul ja arengul silma peal, on farmis saavutatud täna esmaspoegimisvanuseks 22 kuud.
Dijkstra tõdes, et hea karjahaldustarkvara on juhtimisotsuste tegemisel oluline abimees. Hoides tähelepanu all kindlad edutegurid, liigutakse ka soovitud eesmärkide suunas. Kõik töötajad kasutavad nutitelefone, kust on jälgitav kogu farmi info ja tööülesanded. Infot saab kuvada ka graafikutena, mis võimaldab langetada kiireid infopõhiseid otsuseid.
Kuna sööda kulud moodustavad kogukuludest 35-55%, peab Dijkstra kõige olulisemaks just söötmistarkvara omamist. Söötmistarkvara olemasolu aitab tagada, et paberkandjal tasakaalustatud ratsioon vastaks ratsioonile, mida lehmale söödetakse. “Tehnoloogia kasutusele võtmisel peate olema veendunud, et seda kasutatakse korrektselt ja eesmärgipäraselt”, rõhutab Dijkstra.
Teise välislektorina astus üles sel sügisel ka Eesti Põllumajanduse Aastanäitusel hoogsa ja inspireeriva loengu pidanud Elles Leijdekkers NEDAP tehnoloogiaettevõttest. Ettekanne “Andmed vs kõhutunne” keskendus eelkõige sellele, kui suurel määral suudavad nutikad kõrvaandurid piimafarmis asendada eksperdi väsimatut pilku, joonistades reaalajas iga isendi kohta lugematul hulgal andmegraafikuid ja andes meile märku igast väiksemastki kõrvalekaldest looma tervises. Lisaks uuris Leijdekkers sümpoosioni külalistelt, kas nad näevad end tulevikus oma farmis liitreaalssuprille kandmas. Nutitelefonidega võluti vaid minutiga ekraanile 74% toetus nõusolekule. Suure tõenäosusega on esimesed nutiprillid juba paari aasta pärast kasutusel ka meie farmides.
Kosutava lõunapausi järel oli lava Dimediumi enda inimeste päralt. Startis komöödiasugemetega Tark Farm Show kuues episoodis. Karjahaldustarkvara DairyComp305, multifunktsionaalne jälgimissüsteem Alta CowWatch, NIR-lahendused söödaproovide analüüsimiseks ja Draminski ultraheliskannerid aitavad kõik piimakarjakasvatajal soovitud eesmärkidele lähemale liikuda ja annavad täpse ülevaate, milline on hetkeolukord farmis. Edu aluseks on teadmistepõhised otsused, mis on langetatud korrektselt kogutud andmete analüüsimisel. Lisaks eelpool nimetatud tehnoloogiale, tõi Arne Tuhkur humoorikalt ja selgelt välja Urban piimatakso ja ammede tööpõhimõtted ja eelised. Lühifilmi saate vaadata SIIN.
- ColoQuick ternesehaldur muudab vasikate esimesed elutunnid täiuslikuks.
Ankruna astus sümpoosionipäeval lavale noor lektor Kaspar Korjus, Eesti e-residentsuse programmi endine juht, idufirma Pactum kaasasutaja ja Maailma silmapaistvaim noor 2019. Korjus tegi tagasivaate väljakutsetest riigis innovatsiooni loomisel ning rääkis tuleviku riikidest läbi tehnoloogia arengu. Lisaks esitas lektor visiooni, mille järgi peab tulevikus äriläbirääkimisi tehisintellekt. Statistika põhjal ei suudeta enam kui 80% ärikohtumistel juhi ebapiisava läbirääkimisoskuse tõttu parimat võimalikku tulemust saavutada. Tehisintellekt suudab optimaalseima tulemuse nimel analüüsida rohkem, kui mistahes inimaju, pidades üheaegselt tuhandeid läbirääkimisi ja baseerudes läbirääkimiste teadusel.
- Ma usun, et riigid saavad sõltumatuks oma füüsilisest piirist, kodanikest, teenustest, sissetulekust ja hakkavad inimkonnale väärtust looma viisil, mida me ei suuda isegi ette kujutada. - Kaspar Korjus
Traditsiooniliselt pakkusime oma külalistele võimalust rakendada Dimediumi tublisid tööinimesi oma farmis teoorjusesse. Loosi tahtel siirdub meie sitke brigaad juba õige pea Kabala Agro OÜ farmi lehmi sugema ja sabasid lõikama.
Dimedium pakub tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad teil vastu võtta teadmistepõhiseid otsuseid soovitud eesmärkideni liikumiseks.
Täname kõiki külalisi ja taaskohtumiseni Dimediumi XXV juubelisümpoosionil 28. jaanuaril 2021.
Terve looma nimel!
Livia Ränkson
Turundusjuht
