Karvakasv sõltub erinevatest faktorist, millest olulisimad on toitumine, terviseprobleemid ja pärilikkus, kirjutab www.specific.ee.
Kui loomal on tuhm, elutu, katkev ja/või väljalangev karv, tuleks esmalt välistada tõsisemad terviseprobleemid, nagu siseparasiidid või neeru- ja kilpnäärmehaigused. Esmalt peaks kindlasti loomaga käima tervisekontrollis. Kevadise ning sügisese karvaajamisperioodi jooksul võib kasukas tunduda samuti tuhmim, kuid vana karva ära kammimisel peaks uus karv olema sile ja läikiv.
Pärast tervisekontrolli ja haiguste välistamist tuleks mõelda looma toidulaua peale. Naha ja karvastiku seisukohalt vaadatuna on väga oluline, et toidus oleks õige valgusisaldus, küllaldaselt rasvhappeid, vitamiinidest A, E ja B-kompleksi ning mineraalainetest tsinki ja seleeni.
Valkudel on oluline osa sarvkihi ja karva uuenemises, samuti sõltub neist naha elastsus. Kui toidus on liiga palju valku, võib see põhjustada probleeme karvakasvu tsüklis ning viia pealisnaha liiga kiire uuenemiseni, millele viitab kõõma teke. Kui valgusisaldus on liiga väike, võib karvakasv aga aeglustuda ning karvastik hõreneda.
Tuhmi karvastiku ja rohke karvaajamise puhul mõjub hästi suure rasvhappesisaldusega toit. Väga kasulikud on näiteks oomega-3-rasvhapped eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA) ning oomega-6-rasvhape gammalinoleenhape (GLA). EPA ja DHA pärinevad kalaõlist ning lisaks naha ja karvastiku arengu toetusele mõjuvad nad soodsalt ka liigeste tervisele. Samuti soodustab DHA aju ning nägemisorganite arengut.
Kuna oomega-3-rasvhapped omavad põletikuvastast toimet, sobivad need ideaalselt loomadele, kelle naha- ja karvastikuprobleemid tulenevad allergiatest. Teaduslikud uuringud on tõestanud, et kõrge oomega-3-rasvhapete sisaldus toidus aitab nahaprobleemide korral, millega kaasnevad sügelus ning karvakadu.
Kui loomal kaasneb karvastikuprobleem toiduallergiaga, sobib talle väga hästi toit, kus on lisaks kõrgele rasvhapete sisaldusele valgud hüdrolüüsitud. See tähendab, et valguosakesed on lõigatud nii väikesteks tükkideks, et immuunsüsteem ei tunne neid ära kui "võõraid" ja seetõttu allergiline reaktsioon peatub. Just valguline koostis on toiduallergiate puhul oluline, kuna organismi ülitundlikkusreaktsioon tekibki valkude vastu.
Organismis olemasolevate rasvhapete asendamine EPA, DHA ning GLA’ga võtab aega. Tulemuste ilmnemiseni võib minna kuni 12 nädalat, kuid sageli on olukord märgatavalt parem juba 6-8 nädala möödudes. Seega ärge laske end heidutada, kui looma karv ei ole veel kuu aega pärast toiduvahetust ideaalses korras. Lisaks jälgige, et teie lemmik ei hakkaks rasvhapperikast toitu süües liialt kaalu koguma ning kohandage vajadusel toidukoguseid.
Katarina Krinka
Specific kvaliteettoitude spetsialist
