Geenides "peituv" info aitab kujundada kasumlikumat karja

17.12.2024
Loomakasvatus

Selle aasta aretusseminarid on möödanik. Meie kolmel seminaril (Rakvere, Rapla, Tartu) osales ~70 klienti. Teeme kokkuvõtte olulisimast neilegi, kes seekord tulla ei saanud.

 

Käsitlesime nelja olulisemat teemat Dimedium/Alta tegevustest, kuid kordasime üle nn rohujuure teadmised ning sperma tellimise ja kliendile saatmise teematika. Põhiteemad olid:

  • Geneetiline positsioneerimine – mida võidab sellest farmer?
  • Emaslooma indeks – kas lihtsalt number või midagi enamat?
  • Genoomselektsioon – suurem ja kiirem tulu aretuses
  • Uued tunnused – sigivuse indeks, olulisemad välimikutunnused

Tõuaretusega tegelemine on igapäevane töö, kuid tulemusi peab kaua ootama. Seepärast ongi oluline, et me ei unustaks aretuse põhitõdesid ja teaksime, kuidas oma kari kasumlikuks kujundada. Naljatamisi võime ju öelda, et tõuaretus on nagu farmi „Tinder“ emasloomadele, kus valitakse kõige muljetavaldavamad kandidaadid – parima piimatoodangu või kõige ilusamate udaratega – ja lastakse neil oma unistuste partneriga kohtuda. Lõppeesmärgiks on saada tugevad ja terved SUPERlehmad, kes toovad kaasa jõudluse jackpot'i. Tegelikult on sel fraasil tõsi taga. Paaridevalik paaridevalikuks, kuid oluline on teadmine, et geneetika, juhtimine ja keskkond koos toimides kujundavad tuleviku karja. Eesmärk on toota kvaliteetne tuleviku lehm, kuid teadmine, et iga veis on erandlik, ükski farm ei ole sarnane ja kõik farmerid toimetavad oma farmides erinevalt, muudavad tulemusi kardinaalselt.

Piimatootja vaatab eranditult fenotüübilist ehk arvulist väärtust, mis on mõõdetav, näiteks piimatoodangut. Keskkond koos genotüübiga kujundab fenotüübi, mistõttu on keskkonna mõjudel ning genotüübil koos oluline roll selles, milline saab olema piimajõudlus tulevikus. Kuid geneetiline väljendus ei avaldu, kui keskkonnamõjud ja juhtimisotsused on jäetud arvestamata. Aretuse trendid muutuvad ajas. Kuigi suurem rõhk aretuses tundub tänagi olevat toodangutunnuste aretamisel, sest piima hinnastamine on endiselt kilogrammipõhine, pööratakse täna senisest enam rõhku funktsionaalsetele tunnustele nagu sigivus, tervis, karjaspüsivus, poegimistunnused, aga ka söödakasutus ja veiste heaolu.

Geneetiline positsioneerimine (GPS) – mida võidab sellest farmer?

Põlvnemisandmete analüüsil põhinev andmepäring võrdleb karja USA baaslehmaga (täna 2015 a. sündinud I laktatsiooni lehm, mis muutub 2025 a.  esimese hindamisega 2020 a. sündinud I laktatsiooni lehma võrdluseks). Andmepäring hindab karja geneetilist hetkeseisu, st. on eluaja majandusindeksi ennustus, mis esindab karjas lüpsva emaslooma geneetikast tulenevat hinnangulist lisandväärtust. GPS-i abil koostame tegevusplaanid, seame aretuse eesmärgid, valime pullid ja  ennustame maksimaalse tulu. Tulemused abistavad kujundada tuleviku lehma läbi geneetiliste valikute ning tõsta karja geneetilist väärtust. Selleks on AltaGenetics'il spetsiaalne programm, mis jälgib sugulusaretuse (inbreeding) taset, koostab seemendusplaane (vormid kas pdf, csv, rtf, xls). Samuti võimaldab see kontrollida enne otsuse langetamist pulli sobivust karjale. Kõige selle juures on oluline seada oma karja aretuseesmärgid ehk määratleda, milliseid omadusi soovite parandada (nt piimatoodang, tervis, vastupidavus, sigivus, välimik …).

Aretustöö tegevustes lähtuge selgetest ja pikaajalistest eesmärkidest, mitte lühiajalistest trendidest. Selleks, et saaksime positsioneeringut karjale teha, peab Dimedium ostma põlvnemisfaili Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-ist (EPJ) vastavalt loomaomaniku nõusolekule ja kirjale. Samuti peab omanik andma Vissukese kasutajaõigused neile Dimediumi (Alta) töötajatele, kes tema andmeid (lehmade ja mullikate põlvnemine; grupeerimine ja koondaruanne) kasutada võivad. Saadud info kohaselt koostame erinevad failid, mis sisestatakse programmi ja on vajalikud lõpptulemuse saavutamiseks. Kontrollime, et kõik isad oleksid vastavuses Alta ja EPJ süsteemides (võrdlus Interbulliga). Kokkuleppel farmeriga koostame nn „geneetilise lego“ ehk anname geneetilise võimekuse hinnangu kogu karja, lehmade, mullikate, tõugude, veresuste, Alta versus teised spermamüüjad, pulli sünnimaa ja üksiku pulli tütarde grupi kohta. Kõik eelnev võimaldab hinnata püstitatud aretuseesmärke ning valitud pullide geneetilist võimekust. Vastavasisulisi aruandeid koostab Dimedium klientidele ja esitleb neid ettevõtete juhtkonnale ja loomakasvatusjuhtidele. Kokkuvõtvalt said seminaril osalejad ülevaate tulemustest erinevate „legoklotside“ kaudu.

Emaslooma indeks – kas lihtsalt number või midagi enamat?

Emaslooma indeks on indeks, mis kujundatakse vastavalt aretuse eesmärkidele, kasutades kolme põlvkonna isasellaste andmeid. See on individuaalne emasloomade järjestus, kus igale aretustunnusele kujundatakse geneetiline indeks. Iga karjasolev lehm või mullikas saab individuaalse indeksi ja aretustunnuste väärtused. Kindlasti ei kattu see farmeri valikuga parima osas, kuid on oluline valiku tegemise võimalus. Näiteks, grupeerida kari vastavalt strateegiale jagades indeksi alusel seemendamist vajavad loomad gruppidesse. Nii saab teha valikud suguselekteeritud sperma kasutamise üle või mida ette võtta madalama geneetilise tasemega emasloomadega. Kõikide valikute üle räägime koos otsustajatega farmis aga juba individuaalselt, kuna ühist rusikareeglit indeksi kasutamise osas anda ei saa.

Genoomselektsioon – suurem ja kiirem tulu aretuses

Farmer peaks meeles pidama, et oluline on töötada mitte ainult nähtavate omadustega (fenotüüp), vaid arvestada tuleb geneetilise taustaga (genotüüp). Kui valida on geneetilise edu väljendamisel kas aeglase või kiire käiguga, siis genoomselektsioon tegeleb viimasega. DNA testid ja tõuaretust puudutav geneetiline teave toetavad aretusotsuseid. Näiteks vaadeldes vaid vanemate infot, kusjuures vaid isapoolset (emadel info puudub), siis on info usaldusväärsuse protsent vaid ~30%,  genoomuuringu infol on täna juba ~80% ja tütarde järgi hinnatud pullidel kuni ~99% (infot ootame ~5 aastat). Kuna geen on oluline infoallikas, mille kaudu saame teada ka emaslooma informatsiooni, siis kõik kokku ongi pikk samm tuleviku edu suunas.

Mis on genoomselektsioon? Lihtsalt öeldes on see veise varajases eluetapis tema väärtuse teada saamine. Info aitab otsustada varakult, kes karja kasumlikkuse suurendamiseks vajalik on ja kes seda teha ei suuda. Seega on info valiku alus mullika „saatuse“ otsustamisel. Siinjuures on oluline märkida, et andmetega peab saama tööd teha. Lihtsalt geene uurida ja neid arvutis vaadelda ei ole mõttekas. Andmed peavad olema otsuste tegemiseks andmebaasides/programmides, et prognoose ja valikuid teha ning igale emasloomale õige pull leida. Tulemused, mida genoomselektsioon annab, on 100% samad, mis aretuspullil, st. ~60 aretustunnust ning lisaks geneetilised defektid jm. monogeensed tunnused (kaseiinid jne.). Uute tunnuste lisandumisel kaasatakse automaatselt needki.

Minu hinnangul ei ole ilma genoomselektsioonita tipptasemel aretust võimalik teha. Huvilistel võimaldan endaga alati suhelda, et teemat (saadavat infot) täpsemalt selgitada ja protsess farmi strateegiatest lähtudes kasulikus suunas käima lükata. Ei tasu karta, et farmeri arvates negatiivne tulemus oleks kuidagi halb. Andmed on farmeri omad ja neid kasutatakse konkreetses farmis, selgitades ja arutledes vaid isikutega, keda farmer soovib. Info ei kuulu kolmandatele isikutele. Seminaril kuulajad said kokkuvõtvalt andmetest saadava info kohta mitmeid analüüse, ühtegi farmi/isiku nime kusagil ei mainitud.

Uued tunnused:

Sigivuse indeks (FI). Siiani oli põhiline tütarde tiinusmäära (TTM) näitaja, kuid see ei ole enam kaasaegne. Viimaste aegade arengud on toonud turule erinevad sünkroniseerimise skeemid. TTM hindamise aluseks oli vaid uuslüpsipäevade (ULP) kalkulatsioon (2003. a oli USA keskmine ULP 154p.; 2021a.- 122; 2024…). Uus indeks kaasab TTM-le lisaks ka lehmade (LTM) ja mullikate (MTM) tiinusmäärad ning varajase esmaspoegimise (EFC) indeksi info. Nii on sigivuse indeksi valem järgmine:

FI = TTM 70% + LTM 10% + MTM 10% + EFC 10%

Lehmade ja mullikate tiinusmäärad on saadud USA lehmade reaalsetelt tiinestumise andmetest ja arv näitab võimet muuta seemendamine tiinuseks. EFC näitab tõenäosust (päevades) poegida karjakaaslastest nooremalt (<24 kuud). FI on arvnäitaja, mille kese on null. Mida suurem number üle nulli, seda parem ja vastupidi (näiteks 4,2 indeks on juba päris hea näitaja).

Olulisemad välimikutunnused. Tihtipeale jäävad kliendid välimikutunnuste valikutes liiga kinni nüanssidesse. Oluline abivahend on Tõuloomakasvatajate Ühistu spetsialisti poolt koostatud lineaarse hindamise protokoll, mis asub Vissukeses ning kust selgub, milliseid tunnuseid fookuses hoida. Meiegi kasutame seda protokolli ning saame anda oma klientidele vastavat nõu. Ühe soovitusena jälgige tunnuse standardhälvet. Üks standardhälve miinuses ei tähenda automaatselt probleemi juhul, kui lineaarne hindamine seda ei kinnita. Kuna välimikutunnuste päritavus on suhteliselt aeglane (olenevalt tunnusest on koefitsient 0,11…0,42), siis midagi kiiresti ära rikkuda ei ole võimalik. Paraku, ja ka kahjuks, karjade lineaarse hindamise protokolle hinnates näeme, et kõikides karjades on probleemid ühed ja samad, st lehmad on kitsa rinnaga, halvasti kinnitunud eesudara ja nõrga kesksidemega. Enamikes karjades on probleemid tagajalgade seisuga tagantvaates (mitte paralleelsed), tagaudara kõrguse (madal kinnitus) ja taganisade asetusega (liiga koos). Nii mõneski karjas, keda uurisin, on lehm väga kõrge (>150 cm). Üllatusena olid kõik probleemid samad nii üle karja, kõikide isade ja ka tõugude osas.

Lihasnõrkus. Uus geneetiline defekt. Väljendub vasika võimetuses abistamise korral püsti tõusta või püsti jääda. Häire algab tavaliselt esimese 2 elukuu jooksul, kui vasikatel ilmneb lihasnõrkus, nad muutuvad januseks ja alluvad sekundaarsetele terviseprobleemidele nagu kopsupõletik, nad surevad või surmatakse. Nagu iga teise geneetilise defekti korral, kui genoomuuringut ei ole tehtud, ei pakuta uue järglase isaks pulle, kui nii isa kui ka emaisa kannavad haiget geeni.

Seminari lõpetuseks sai üle räägitud aretusmaterjali tellimise ja kauba liikumisega Dimediumist kliendile seotud küsimused. Tellimine käib vastavalt kokkulepitud plaanile ning siin tuleb nii kliendil kui ka Dimediumil koos paika panna konkreetne plaan. Kuna sperma saabub reeglina kord kuus, siis on oluline arvestada kuu-pooleteise vajadusega, et sperma lattu seisma ei jääks ning et ülearu palju ettevõtte raha kinni ei seisaks. Sperma (samuti muu kauba) väljastame vastavalt tellija soovile koos arvega. Transpordifirma toob aretusmaterjali nõu kokkulepitud aadressile. Kaubaga on alati kastis kaasas saateleht, kus on kirjas iga sperma asukoht pütis (mitme pulli olemasolul). Seega peab klient teadma, mida ta tellis ja et kogu kaup on turvaliselt ka temani jõudnud. Klient tagastab nõu sama kulleriga kas koheselt või järgmine päev.

Kokkuvõte

Aretustöö on pikk ja muutuv protsess ning tulemused selguvad hiljem. Oluline on teada nn rohujuuretasandi põhimõtteid (feno- ja genotüüp, baaslehm, standardhälve ja päritavuskoefitsent). Tähtsaim teema on aretuseesmärkide seadmine ja nende pidev mõõtmine. Siin tulevadki appi geneetilise positsioneerimise raportid ja emaslooma indeksi kasutamine, mis aitavad saavutada kiiremat aretusedu. Ja kõige tähtsam: geenides on “peidus” oluline, usaldusväärne ja andmepõhine info, mille farmer saab oma kasuks tööle rakendada ning seeläbi kasumlikumat karja kujundada.

Tänan kõiki ~ 70 seminaridel osalejat, kes te minuga koos kaasa mõtlesite, vanu tõdesid meelde tuletasite ja analüüsidesse põhjaliku huviga süüvisite! 

Edu tuleviku terve ja kasumliku lehma kujundamisel!

 

Tõnu Põlluäär
Dimediumi veiste aretuse projektijuht