9. novembril toimus Dimediumi ja Alta seminar piimatootmise majanduslikkusest ja tehnoloogia kasutamise võimalustest. Seminar toimus Kesk-Eestis, maalilise Esna jõe kaldal asuvas Hindreku talu peomajas. Lektoriks oli paljudele Eesti piimatootjatele juba tuttav Anneke Talsma, Alta Genetics Inc, kelle teadmisi vahendas emakeelde Ulrika Tuppits.
Seminaripäeva esimene pool keskendus piimafarmi tulemuslikkuse võtmemõõdikutele ja kasumivõimalustele. Ühel hetkel peab iga piimafarm langetama otsuse, kas ollakse rahul praeguse olukorraga või soovitakse areneda. On selge, et edu saavutamiseks tulevikus on vaja teenida kasumit.
Oma võimalusi kasumi teenimiseks saame kõige paremini hinnata võtmemõõdikute abil, mis annavad ülevaate meie äritegevuse tõhususest ja jälgivad tootmise kulu. Tuginedes finantsanalüüsile ja sellele, mis on lehma jaoks parim, saab sisse viia vajalikke muudatusi. Analüüsid aitavad meil otsustada, kui efektiivselt me tegutseme ning annavad kätte suunaviidad, muutmaks meie tööd kasumlikumaks.
Kolme peamise kuluartiklina piimafarmis tõi Talsma välja sööda kulu/100kg, tööjõu kulu/100kg ja noorkarja/100kg. Igas piimafarmis on peidus salajased kasumid, aga on need peidus pidamises, lüpsirutiinis, taastootmises või söötmises – selle väljaselgitamiseks tulevadki appi võtmemõõdikud.
Talsma sõnul võiks igas piimafarmis jälgida muuhulgas järgmisi võtmemõõdikuid: jääktulu sööda tasumisest, investeeringu tasuvus, säästulävi, tahtmatu praakimine vs vabatahtlik praakimine.
MÕTTEID
| Võtmemõõdikud noorkarja jälgimisel: mullika kulu/päev, mullika kulu/kg juurdekasv, % müüdud mullikaid/surnud, vanus esmasel seemendusel, vanus poegimisel. | Võtmemõõdikud lehmade jälgimisel: seemendamine, viljastumine, tiinestumine, keskmine piimatoodang päevas, maksimaalne piimatoodang, karjast lahkunud lehmade % esimesel 60 päeval, lüpsile/söömisele/lamamisele kulunud aeg %, sööda tõhusus |
Peale lõunat võttis Talsma fookusesse täppispidamise ja tehnoloogia kasutamise. Tehnoloogia, teisisõnu teaduse rakendamine praktilistel eesmärkidel, aitab piimafarmi tööd tõhusamaks muuta ja arvestada välja andmeid farmi täpsemaks juhtimiseks. Talsma paneb südamele, et tehnoloogia soetamisel tuleks esmalt välja arvestada investeeringu tasuvus. Lisaks on mõttekoht analüüsidest saadud info kasutamine – kui teadmisi ei kasutata või ei teata, mida nende teadmistega peale hakata, pole mõtet ka kallisse tehnoloogiasse investeerida.
Aktiivsuse jälgimise süsteemid nagu Alta CowWatch ja karjahaldussüsteemid nagu Dairy Comp tõstavad piimafarmi efektiivsust ning annavad võtmemõõdikute hindamiseks vajalikku infot, et saavutada tulemusi ja kasumlikkust, mis tagaksid eduka tuleviku. Hiljuti Alta CowWatchi kasutama hakanud Jarmo Leht (Kohala SF OÜ) jagas oma entusiasmi:
“Söötmise aeg on vähenenud ja piimatoodang on tõusnud. Organiseerituma töö tõttu on tõusnud ka tiinusmäär. Programm näitab kohe ära, kui mõnel loomal on näiteks lonkeprobleemi kahtlus. Lisaks kalkuleerib CowValue hinnangu, kas looma on mõtet pidada või seemendada. Raske on jätta kedagi kahe silma vahele ja see, mis oli varem meeletu töö, on nüüd vaid üks hiireklikk! Mina olen küll väga rahul.”
Paljudele teiste väärtuste seast toob Talsma välja ka mullikate kasvu hea analüüsi – süsteem leiab hõlpsalt mullikad, kes ei kasva hästi ja vajadusel saab need loomad kohe karjast praakida.
Tehnoloogia on võimas tööriist oma tulemuste parandamiseks.
Suur tänu kuulajatele, lektorile ja Ulrikale inspireeriva päeva eest!
Livia Ränkson
Dimedium AS
