Kuigi viimased talved on Eestis üsna pehmed olnud, on igal aastal vähemalt mõned nädalad, kus pakane on üsna käre. Selliste ekstreemsemate tingimuste juures ei tohiks tähelepanuta unustada ka oma neljajalgseid sõpru. Mõistlik oleks nippidest rääkida kohe, enne kõige külmemate aegade saabumist.
Esmalt tasuks oma lemmiku külmatundlikkusega kursis olla – erineva karvaga koertel on taluvus äärmiselt erinev. Näiteks Aafrika mandrilt pärit aluskarvata basenji vajab jopet juba siis, kui temperatuur kukub alla viie plusskraadi. See-eest Siberist pärit sooja kasukaga samojeedi koer külma ei karda. Kindlasti tuleb arvestada ka koera vanuse ning tervisliku seisundiga – kutsikad ja seeniorid, samuti kõhnunud ning haiged loomad ei tule termoregulatsiooniga nii hästi toime ning taluvad seetõttu külma kehvemini.
Õuekoertel peaks kindlasti olema kuut ja selle põrandal paks tekk, kuivad õled, lambavill või muu sooja hoidev materjal. Kuudiuksest sisse puhuv külm tuul võib ka mõnusa küljealuse korral loomale kahju teha, mistõttu võiks ukse ees olla tekk või topeltukse lahendusega kuudidisain, kust külmad tuuleiilid sisse ei pääse. Neil kordadel, kus temperatuur ületab -15°C (tuulise ilmaga isegi varem), tasuks koer ööseks tuppa või esikusse lasta. Jälgige oma koera – kui ta väriseb, muutub loiuks või pressib end meeleheitlikult siseruumidesse, laske ta miinuskraadide numbrist olenemata tuppa sooja. Kindlasti ei tohiks kutsikaid õuekoertena pidada, kuna neil on palju suurem oht alajahtumisse surra.
Lisaks tasub teada, et jäine, soolatatud või kivikesi täis puistatud pinnas mõjub kahjulikult koera käpapadjanditele ja võivad tekkida veritsevad haavandid. Libeduse vältimiseks kasutatav sool võib sisaldada erinevaid söövitavaid kemikaale (tavalise NaCl asemel kasutatakse sageli suure kontsentratsiooniga magneesium- või kaltsiumkloriidi) ning graniidipuru tükid on sageli teravate servadega. Talvistel jalutuskäikudel oleks kindlasti mõistlik kasutada käpavaha või spetsiaalseid jalanõusid. Pärast jalutamist tuleks koera käpad ning märg kõhualune korralikult puhtaks pesta.
Õues kõndides kipub lumi käpakarvade külge kinni jääma ning moodustab käpa alla lumepalli, mis on libe ning võib koerale haiget teha. Selle vältimiseks lõigake käpapadjandite vahelt pikad karvad ettevaatlikult lühemaks.
Ärge laske oma koera külma ning lumise ilmaga rihma otsast lahti. Koerad võivad kergesti kohataju kaotada ja ei oska enam tagasi tulla. Lisaks on oht, et koer satub õhukese jääkihiga veekogule ja vajub läbi jää. Kindlasti peaks koer olema kiibitud. Hea nipp on kinnitada omaniku telefoninumber kaelarihma külge, et koer kadumise korral võimalikult kiiresti koju saaks.
Jälgige, et koer ei lakuks sõidu- või kõnniteele laotatud antifriisi! Selles sisalduv etüleenglükool on väga mürgine ning sissesöömine võib lõppeda neerukahjustuste tõttu surmaga. Sümptomiteks on oksendamine, liigne joomine ja pissimine ning neuroloogilised häired (tuikumine, koperdamine, tardumine).
Olge teadlikud ja nautige koos oma lemmikuga Eestimaa talverõõme!
Katarina Krinka
Dimedium
