Ternes

1. Ternese jootmine esimesel elupäeval

Ternese jootmine esimesel elupäeval on kriitilise tähtsusega, et tagada vasikale vajalikud antikehad ja toitaineid, mis aitavad kaitsta teda haiguste eest ja toetada tervet arengut. Siin on peamised sammud ja soovitused ternese jootmise kohta:

Esimene ternes:

• Aeg: vasikas peaks saama esimese ternese 2 tunni jooksul pärast sündi. See on aeg, mil tema seedesüsteem on kõige vastuvõtlikum antikehade imendumisele. Vastsündinu vasika energiavarud on piiratud: glükogeenist piisab ainult 3 tunniks, rasvavarudest 12 tunniks. Väliskeskkonnaga kohanemine (kehatemperatuuri reguleerimine) vajab samuti lisaenergiat.
• Kogus: esimese söötmise ajal peaks vasikas saama umbes 10% oma kehamassist ternest (näiteks 40 kg vasika puhul 4 liitrit).

Teine söötmine:

• Aeg: teine ternese söötmine peaks toimuma 6-8 tunni jooksul pärast sündi.
• Kogus: teisel söötmisel on soovitatav anda veel 5 % kehakaalust 2–3 liitrit ternest.

Kvaliteetne ternes:

• Ternes peaks olema kõrge kvaliteediga (nagu eelnevalt kirjeldatud), mis tähendab, et sellel on kõrge IgG kontsentratsioon ja see on madala bakteriaalse saastatusega.
• Kvaliteetne ternes = >25% brix (parim 30% brix)  antikehade sisaldus >50g/L IgG
• Ternes, mille koliformide arv on alla 100 kolooniaid moodustava ühiku milliliitris (CFU/ml), peetakse üldiselt heaks ja ohutuks jootmiseks.

Jootmine:

• Pudel või sondeerimine: vasikale võib ternest anda pudeli kaudu või vajadusel sondeerimise teel. Kui vasikas ei suuda imeda, tuleb kasutada sondi.
• Temperatuur: ternes tuleks soojendada kehatemperatuurini (umbes 38–40°C)

Hügieen:

• Puhas varustus: kõik jootmiseks kasutatavad seadmed (pudelid, lutid, sondid) peavad olema puhtad ja desinfitseeritud, et vältida võimalikku nakatumist patogeenidega.

Jälgimine:

• Pärast ternese andmist on oluline jälgida vasika tervislikku seisundit ja veenduda, et ta on aktiivne ja elujõuline.
• Ternespiima õigeaegne ja õige koguse jootmine on ülioluline vasika immuunsüsteemi ja üldise tervise seisukohalt.

2. Miks on ternese kvaliteeti vaja mõõta?

Enne vasikale esimese ternese jootmist on oluline mõõta ternese kvaliteeti, et tagada vasikale parim võimalik algus. Kvaliteetse ternese tagamine on kriitilise tähtsusega, et vasikas saaks vajaliku immuunkaitse ja terve alguse elule. Kvaliteetse ternese jootmisel on mõju looma edasisele tootlikkusele - näiteks esimese laktatsiooni toodangule ja karjaspüsivusele.

Ternese kvaliteedi mõõtmine on vajalik, et:

• suurendada vastsündinute ellujäämise võimalust
• vähendada võõrutuseelseid haigusi ja surma
• vähendada haiguste ülekandumist
• suurendada kasvu ja arengut
• suurendada tootlikkust (seemendusiga, laktatsioon)
• parandada tervist

3. Millal on vaja ternest asendada?

Ternese asendajad on spetsiaalsed tooted, mis on loodud selleks, et pakkuda vasikatele vajalikku kogust antikehi ja toitaineid. Kui kasutatakse terneseasendajat, tuleks järgida tootja juhiseid, et tagada õige annus ja manustamisviis.

Vasikale ternese asendamine võib osutuda vajalikuks mitmel juhul, et tagada talle olulised antikehad ja toitaineid. Siin on peamised olukorrad, kus ternest võib olla vaja asendada:

• Ema ei tooda piisavalt ternest:
  Kui lehm ei tooda piisavalt ternest või üldse ternest, tuleb kasutada terneseasendajat või kvaliteetset külmutatud ternest.
• Ternes on madala kvaliteediga:
  Kui ternese IgG tase on madal (alla 50 g/l), saab selle taset tõsta ternese asendajaga vajaliku tasemeni (= >25% brix).
• Ema on haige või ravil:
  Kui lehm on haige, eriti kui tal on nakkav haigus, või kui ta on saanud antibiootikume või muid ravimeid, võib ternes olla saastunud või madalama kvaliteediga.
  Esimene ternes peab olema haigustest vaba: salmonelloos, paratuberkuloos, mastiit (Staph. aureus), mükoplasma, leptospiroos, listerioos.
• Ternes ei ole saadaval õigeaegselt:
  Kui ternest ei saa koguda ja vasikale joota piisavalt kiiresti (2 tunni jooksul pärast sündi), tuleks kasutada asendajat või külmutatud ternest, et tagada vasikale vajalikud antikehad õigeaegselt.
• Ternes on saastunud:
  Kui ternes on nähtavalt saastunud, näiteks vere või muu mustusega, ei ole see sobilik jootmiseks ja tuleks asendada. Ternese koliformide või teiste bakterite liiga kõrge taseme puhul ei sobi see vasikale jootmiseks ning tuleb asendada.

Soovitused

• Kasutage kvaliteetset terneseasendajat tunnustatud tootjalt, et pakkuda vasikale piisavat immuunkaitset.
• Koguge ternest: külmutatud ja korralikult säilitatud ternes võib olla väga hea alternatiiv värskele ternesele, kui see on õigesti sulatatud ja manustatud.
• Hügieen: veenduge, et kõik jootmiseks kasutatavad seadmed on puhtad ja desinfitseeritud.
• Ternes on vasika jaoks kriitilise tähtsusega, mistõttu on oluline tagada, et see oleks kõrge kvaliteediga ja saadaval õigeaegselt. Asendamine on vajalik, kui ternes ei vasta kvaliteedistandarditele või ei ole saadaval õigeaegselt.

4. Millal on vaja ternest rikastada?

Ternese rikastamine võib olla vajalik, et tagada vasikale piisav kogus antikehasid ja toitaineid. Madal IgG tase: Kui ternespiima immunoglobuliinide (IgG) kontsentratsioon on alla soovitatava taseme (vähem kui 50 g/l), võib olla vaja seda rikastada, et tagada vasikale piisav immuunkaitse.

5. Kuidas ternest hoiustada ja säilitada?

Kogutud ternese töötlemine

• Kiire jahutamine:
  Ternespiim tuleb kohe pärast kogumist kiiresti jahutada. Parim on ternespiim jahutada temperatuurini alla 4°C võimalikult kiiresti, et vähendada bakterite paljunemist.
• Säilitamine külmkapis:
  Kui ternes kasutatakse järgmise 24 tunni jooksul, võib seda säilitada külmkapis temperatuuril alla 4°C.
• Külmutamine:
  Pikemaks säilitamiseks tuleks ternespiim külmutada. Parim on külmutada ternes temperatuuril -14°C või madalamal.
  Kasutage õhukindlaid ja märgistatud konteinereid või kotte, et külmutatud ternes oleks hõlpsasti identifitseeritav ja jälgitav (märgistage kuupäev ja lehma identifitseerimisnumber).
• Külmutatud ternese hoiustamine:
  Külmutatud ternest võib säilitada kuni 6-12 kuud.

6. Ternese jootmise kontrollpunktid?

• Esimene kontrollpunkt on ternese jootmise päevik, mida peab täitma korrektselt ning järjepidevalt.
• Teine kontrollpunkt on vasikate IgG-de määramine. Seda tuleks määrata 24-48 tunni jooksul peale sündi vasika vereproovist. See aitab määrat ternesest verre jõudnud IgG-de hulka ning sellest tulenevalt saame hinnata vasika immunsuse tugevust.

Ternese jootmise edukus:

PASSIIVSE IMMUUNSUSE ÜLEKANNE: TERNESPIIMA PROTOKOLLI EDUKUSE KONTROLL