Mai lõpus korraldas AS Remedium Alta Eesti taastootmisprogrammi raames järjekordse iga-aastase ultraheliskriiningu koolituse, mille eesmärk oli tutvustada Eesti suurloomaarstidele BCF Technology ultraheliaparaatide tööpõhimõtteid ning ultraheliskriiningu kasutamise võimalusi üldiselt.
Koolitusel osales 12 loomaarsti. Osalejate arv on teadlikult limiteeritud - nii saab igaüks lektorite poolt maksimaalse tähelepanu ja võimaluse seadmetega praktika käigus mugavalt tutvuda.
2013. aastal esmakordselt läbi viidud koolituse osavõtjate tagasiside näitas, et Eesti edumeelsed loomaarstid on altid õppima. Uued teadmised ja oskused aitavad neil oma igapäevatööd täpsemalt, mõtestatumalt ja kiiremini teha. Seetõttu on huvi koolitusel osalemise vastu suur ja osaleda soovijate arv aasta-aastalt kasvanud.
Tegemist on traditsiooniliselt kahepäevase teoreetilis-praktilise koolitusega. Välislektor oli seekord BCF Technology esindaja Craig Hoines (fotol vasakul). BCF Technology on Šoti päritolu ettevõtte, kes on tegelenud ultrahelilahenduste pakkumisega juba enam kui 30 aastat. Ettevõtte missiooniks on olla suurim ultraheliaparaatide müüja maailmas ning edendada ultraheliaparaatide kasutamisega loomade tervishoidu. Nad pööravad suurt rõhku järjepidevale arendustööle ja koolitustele. AS-i Remedium koostöö BCF Technology´ga algas 2012.aastal eesmärgiga varustada Eesti loomaarste kõrgekvaliteediliste ultrahelilahendustega. Easi-Scan ultraheliseade on oma valdkonna vaieldamatu turuliider, mida kasutavad loomaarstid laialdaselt üle kogu maailma. Ettevõttel on 37 edasimüüjat üle maailma.
Craig Hoines selgitas ultraheli kasutamise põhimõtteid ja selle eeliseid loomaarsti igapäevatöös. Põhjalikult käsitles ta BCF Technology Easi-Scan ultraheliseadme ehitust ja tehnilisi detaile. „Ehkki teooria võib loomaarstidele alguses tunduda igavavõitu, on vaja teada tehnilisi nüansse, mis mõjutavad seadme kasutamist ja kujutiste kuvamist praktikas,“ sõnas Hoines.
Majanduslik kasu piimafarmile
Koolituse põhilektor oli Kaisa Velström Westpoint Eesti OÜ-st (fotol paremal), kes rääkis, et ultraheli mõtestatud ja süsteemse kasutamise abil on võimalik äärmiselt efektiivselt analüüsida nii individuaalsete loomade kui ka karja tasandil veiste reproduktiivtrakti tervislikku seisundit. „Seeläbi saame aidata farmeritel oma karja sigivustervist hoida võimalikult heal tasemel ning vajadusel välja töötada ja rakendada just antud farmile sobivat sünkroniseerimisprogrammi,“ lisas ta.
Kaisa Velström tõi välja sünkroniseerimisest saadava majandusliku kasu piimafarmile: „Kõige esmasem mõju on uuslüpsiperioodi pikkusele (poegimisest- tiinestumiseni). „Kui optimaalseks uuslüpsiperioodiks peetakse 85 päeva, siis iga päev mitte-tiinena tähendab ca 4-5 (olenevalt farmi suurusest) eur/loom lisakulu ettevõtjale.“
Seega on äärmiselt oluline (eriti mida suurem on kari) läheneda süsteemselt ja mõtestatult. On kaks võimalust – kas sünkroniseerida inda või sünkroniseerida ovulatsiooni. „Sünkroniseerimise eesmärk on seemendada 100% lehmadest kolme nädala jooksul pärast vabatahtliku ooteperioodi lõppemist. Mittetiinestunud lehmad tuleb seemendada 30 või vähema päeva jooksul pärast esimest seemendust. Seemendamist tuleks alustada 50ndal laktatsioonipäeval eesmärgiga tiinestada vähemalt 60% karjast 110ndaks laktatsioonipäevaks,“ lisas Velström.
Milliseid karju võiks sünkroniseerida?
Kaisa Velström: „Kaaluge sünkroniseerimise kasutuselevõttu, kui karja keskmine innaavastamismäär on alla 60%. Samas, kindlasti tuleb jälgida karja keskmist uuslüpsiperioodi ning eesmärgiks seada selle võimalikult hea ühtlustamine karja tasandil. Veel enam - kuna sünkroniseerimisega on võimalik tuua ind varasemaks, siis isegi karjades, kus innaavastamine on efektiivne (> 66%), saadakse sünkroniseerimisest kasu (Chebel).”
Kaisa Velström rõhutas, et ära ei tohiks unustada ka mullikaid. „Mullikate sünkroniseerimine tagab:
- suurem hulk mullikaid indleb samal ajaperioodil (nt 72% vs 36%; Stevenson),
- kindlustab nädala/kuu kohta kindla arvu tiinestumisi
- võimaldab seemendada mullikaid efektiivsemalt farmides, kus indlevate mullikate avastamine on puudulik või töökorralduslikult ei ole võimalik seda efektiivselt teha.
Loomaarst peaks koos loomakasvatusjuhiga hindama oma karja sigivust üleüldiselt, leidma puudused ja otsustama, kas ja mil määral oleks vaja rakendada süsteemset sünkroniseerimist.“
Teine, praktiline päev viidi läbi meie hea koostööpartneri, Trigon Dairy Farming Gruppi kuuluvas Kaiu LT OÜ piimafarmis, kus osalejad said oma seniseid ja koolitusel omandatud uusi teadmisi praktiliselt rakendada ning oskusi edendada.
Osalejad jäid koolitusega väga rahule ja kinnitasid, et kõik kuuldu-nähtu oli väga praktiline ja edaspidises töös kasutatav.
Kokkuvõtteks
Craig Hoines tõdes, et kõik osalejad näitasid kahepäevase koolituse jooksul üles erakordset keskendumist. „Praktikapäev farmis oli loomaarstide arengu seisukohalt kahtlemata väärtuslikeim, kuna neile anti praktika käigus võimalus ise ultraheliseadmetega skanneerida“.
Kaisa Velström lisab: „Olen ultraheli aktiivselt kasutanud 2013. aasta lõpust ja see on mu igapäevast tööd loomaarstina märkimisväärselt lihtsustanud. Ultraheli võimaldab lisaks tavapärasele tiinusdiagnostikale ka hallata koos loomakasvatusjuhtidega karja üleüldist sigivustaset läbi erinevate sünkroniseerimisprogrammide nii mullikatel kui lehmadel. Ja seeläbi tagada ka omanikule majanduslikult optimaalse loomade pidamise.“
